Vahel küsitakse joogatunnis asendit võttes (näiteks seesama Saddle e Supta Virasana pildil): “Kas mu reied peaksid olema koos või lahus”, “Kas mu käed peaks olema ülepea või kõrval?” “Kas jalalabad peaks olema väljapoole pööratud nagu konnal või kehaga samal joonel?”
Kõik need küsimused on olemuselt esteetilised – silme ees on pilt asendist ja nüüd proovib harjutaja seda imiteerida. Olen õpetajana rahul, kui küsitakse: “Palun korda, kuhu see asend peab mõjuma?” See on joogas kõige olulisem küsimus, sest pärast vastuse saamist võib harjutaja sättida reisi kas kokku või lahku, jalalabasid eemale või kõrvale, käsi ülepea või kõhule.
Osadele sobib ühtmoodi, teisele teistmoodi. Osad ei saa kunagi teha seda poosi seljal, mõlemat jalga kõverdades. Praktiseerides funktsionaalselt kaob küsimus joondumisest ehk alignmendist – iga käte või jalalabade asend kas aitab kaasa või takistab joogapoosi mõjule sihtalas. Nii lihtne see ongi. Olgu öeldud, et selles asendis on füüsilise plaanis kaks peamist sihtala: puusapainutajad-reiepealsed ning nimmelülid. Namaste.
