Kes pole ise joogat teinud, näeb selles eeskätt füüsilist. Nad kipuvad nägema peamiselt seda, kuidas me paindume või kui osavad oleme. Nad hindavad meid väljanägemise järgi. Neil pole ettekujutust, kuidas me hingame, kuidas me hingamist kogeme, kuidas me paneme hingamise asendiga kokku, kuidas ennast tasakaalustame, ennast ületame või lõdvestume.
Tegelikult pole joogaasendi vormil üksinda mingit tähtsust. Joogas on esmatähtis, milline on harjutaja ühendus ja tunnetus oma kehaga, kuidas ta juhib ja kogeb oma hingamist, mil moel ta suudab juhtida oma meelt ning milline on tema teadlikkus ilmenvast.
Isegi pime või kurt saab joogaasendis tunda jooga tõelist olemust, sest see pole välispidine – vastupidi – jooga on midagi, mis juhtub seespool, meie olemuses ning seda pole võimalik palja silmaga näha.
Ärge arvake, et see “paljale silmale nähtamatu” on mingi umbmäärane ja laialivalguv woodoo, mida joogas taga aetakse.
Vastupidi – see on erk kohaolu selles, mis päriselt ilmneb. Jooga pole muud kui ühinemine reaalsusega – sellega, mis ilmneb siin, nüüd ja praegu.
Sellepärast ongi Black Dog jooga olemas. Et leiaksid endale sobiva praktika ja õpetaja, et iseendale lähemale jõuda, avastada seda osa, mis jääb vormi sisse, või siis taha www.blackdog.ee/tunniplaan/